Ajalugu

Valgma küla esmakordsest mainimsest on möödas 454 aastat

Valgma küla mainitakse ajalooürikutes  esmakordselt 1564. aastal. Küla olevat tekkinud koos Mäo mõisa ehitamisega. Mõisnik toonud mõisa ehitamiseks töölisi ja andnud neile maad Esna jõe äärde. Jõgi lookleb paralleelselt külaga  ja suubub Paide linnas Pärnu jõkke. Esialgu olevat küla olnud üsna jõe ääres. Seda kinnitavad märgid, kui jõe ääres käia. Nimelt võib seal näha paekivist moodustisi, mis kindlasti ei ole sinna looduse poolt tekitatud. Küla esialgne nimi oli Valma.

Ehe Eesti elu ja oma küla kool

Eesti Vabariigi algusaastatel toimis külas taluline elustiil. Polnud eriti suuri talusid, põllumaad oli üsna võrdselt, kuid metsa ning heinamaad oli juba erisuurustes. Vastavalt lisamaadele arenes ka talude jõukus, sest sellest tulenes loomade arv. 1938 aasta kaardil oli 46 talu.

Külas tegutses Mäo mõisa alluvuses külakool 1857.aastast kuni 1919.aastani. 1880.aasta koolide loendis on kirjas, et lapsi vanuses 11- 13 aastaseid oli 50, 27 tüdrukut ja 23 poissi. Lapsed olid päritolult talupegade lapsed ning lutheri usku. Koolmeister oli Juhhan Wahter, kes oli lõpetanud Pilistvere Õpetajate seminari. Kool asus praeguse Võssa kinnistu  maadel. Õpetati lugemist, rehkendamist, geografiat ning koorilaulu. Veel on teada, et 1895.aastal oli koolijuhiks  Tõnis Nerep  ja nende perre sündis poeg Verner Nerep, kellest sai väga kuulus kultuuritegelane Eesti Vabariigis, olles ka Estonia teatri peadirigent 1942.-1944.a.

Eelmise sajandi eluolu ja aktiivne seltsielu

Alates 1919. aastast kui mõisad riigistati, käisid küla lapsed  koolis  Sargvere mõisas ja Mündi mõisas. Mündis oli küll ainult algkool, kuid  selle lõpetamise järel mindi Sargverre. Lasteaeda ei ole Valgma külas olnud, 50-ndatel kasutati Sargveres Küti talus tegutsenud lasteaeda. See oli nädalase ajaga, esmaspäeval viidi lapsed ja laupäeval toodi koju.  Ei vanematele ega ammugi lastele see ei sobinud ning ka see lasteaed suleti.

Külas tegutses maanaiste selts, pritsimeeste selts, oli oma puhkpilli-orkester (asutaja ja dirigent Otto Anderfeld). Külas oma seltsimaja ei olnud, aga pidusid peeti ikka ja seda talude väljaküünides (seda veel ka kolhoosi ajal). Kõik see toimis kuni 1940.aastani, siis seltside tegevused keelustati. Algas okupatsiooni aeg. II Suur Isamaasõda killustas külaelanike suhteid, sest sõditi nii saksa kui ka vene poolel. Sõda küla otseselt ei puudutanud, ühtegi talu sellepärast ei hävitatud, inimesi ja just mehi jäi sõtta küll.

09. aprillil 1949. moodustati Valgma, Veskiaru, Põhjaka ja Mäeküla küla inimestest ja maadest Valgma kolhoos. Esimene esimees oli Johannes Andla. Vaatamata kõigele läks algul hästi- tehti tööd nagu talude ajalgi. 19. veebruaril 1951. aastal liideti Valgma kolhoos Lenini-nimelise Kolhoosiga. Koos tegutseti 1956. aastani, siis sai Valgma kolhoos jälle iseseisvaks. Esimees oli Feliks Rannamees, kes oli hea ratsasportlane, käis palju võistlustel ja kolhoosi juhtimisega polnud aega tegelda. 1961.aastal toodi kolhoosi juhtima uus mees Jaan Kersna, tema juhtis kuni jälle liideti Lenini-nimelise kolhoosiga 1968. aasta aprillis. Algas suurmajandite aeg. Kolhoosiaeg kestis 1991. aastani, seda küll suures Lenini-nimelises kolhoosis, kui keskus ja juhtimine oli Sargveres.

Seltside tegevused olid keelatud, kuid ühistegemisi jätkus ikka. Peeti suvistepühi, sügisel lõikuspidu, jõulud olid küll keelatud, kuid neid pühi peeti igas kodus ja ikka jõulukuusega. Suured külapeod peeti talude küünides nagu Kõrsil ja Pääbul. Pääbu küünis näidati ka kino.

Külatraditsioonid au sees

Aastatel 2000-2006 tegutses külas Valgma küla seltsing (esimees Sirje Nurmik). Oli oma kiigeplats, kus asusid võrkpalliplats, suur kiik, lipumast ja lõkkeplats. Hea koostöö oli Paide Muusikakooliga, kes korraldas kevadisi  kontserte kiigeplatsil. 2005. aasta kevadkontserdil võõrustasime külalisi Soomest Paide valla sõpruslinnast Haminast. Hea muusika, pirukad, kohv ja koduõlu aitasid meeleolu lõbusa hoida.

Koostas Reet Muru